Sumáriu Badak
Koto-tisi mak ai-han tradisionál ida iha Timor-Leste, rekoñesidu ba nia valór kulturál no importánsia istóriku iha hahan lokál. Nu’udar ai-horis ida ne’ebé bele han, maibé nia iha propriedade tóxiku naturál, ne’ebé presiza prosesu preparasaun ida ne’ebé rigorozu no prolongadu atu halo nia sai seguru ba konsumu ema nian.
Prosesu preparasaun involve da’an iha sanan bo’ot no ta’es dala barak, baibain to’o dala hitu, hodi hasai ninia moruk maka’as no substánsia desneseáriu sira. Tipu koto tisi balu bele fase menus hosi dala hitu, enkuantu sira seluk bele presiza barak liu, depende ba variedade no intensidade hosi venenu ne’ebé prezente iha ai-han. Serbisu maka’as ida-ne’e, maski han tempu barak, esensiál atu halo koto tisi seguru ba konsumu no hatudu komunidade lokál sira-nia koñesimentu kle’an kona-ba oinsá atu jere no aproveita rekursu naturál sira ho sustentável.
Iha períodu rai-maran ka iha tempu bailoron, bainhira ai-han menus, komunidade sira hasoru dezafiu atu la’o dook hodi buka ai-han fuik sira. Ezemplu ida kona-ba ida-ne’e maka koto-tisi, ne’ebé, maski fonte importante ida ba subsisténsia, bele susar atu hetan. Koto fuik ida ne’e moris iha rai no iha ai-hun sira nia leten, ne’ebé halo kolleita sai knaar ida ne’ebé susar. Hirak ne’ebé moris iha rai, bainhira kolleita, nia todan bele entre kilo 4 no 5. Maibé, montante ida-ne’e konsidera la sufisiente atu hatán ba família sira-nia nesesidade ai-han, ne’ebé presiza planeamentu ho kuidadu atu nune’e koto ne’ebé kolleita ona bele rai no konsume iha loron balu nia laran.
Prátika prepara no konsume koto-tisi reflete reziliénsia no koñesimentu ekolójiku ne’ebé kle’an hosi komunidade timoroan sira, ne’ebé istórikamente transforma ona rekursu naturál tóxiku ida-ne’e ba ai- han ida ne’ebé seguru no nutritivu. Iha tempu hamlaha, koto-tisi sai krusiál ba seguransa ai-han enkuantu prezerva prátika kulturál sira ne’ebé maka hatutan hosi jerasaunsira.Maibé,homudansasiraihaábituhan nian no aumentu asesu ba rekursu sira seluk, prátika ida-ne’esaimenusohinloron.Maskinune’e,kototisi sai nafatin hanesan símbolu interasaun sustentável entre komunidade sira no ambiente, hodi reprezenta patrimóniu kulturál ne’ebé riku ne’ebé merese atu prezerva no rekoñese.