PLANU SALVAGUARDA URJENTE (2022 - 2025)
Programa Sensibilizasaun Tais
Establesimentu ezibisaun permanente ho nia objetivu Jerál mak atu halo komunikasaun no sensibilizasaun ba públiku hodi prezerva no promove valór tais nian nu’udar patrimóniu kulturál imatériál Timor-Leste. Ho hanoin atu tranzmite koñesimentu tradisionál tais nian ba jerasaun foun sira; halo divulgasaun ba utilizasaun no valór kulturál tais nian iha sosiedade Timor-Leste; hatudu reprezentatividade tais hosi etnolinguístiku id-idak ne’ebé ezistente (hetan ona peskiza) iha Timor-Leste; enkoraja feto-timoroan sira, li-liu foinsa’e sira hodi partisipa iha atividade soru tais nian; no konsientiza timoroan hotu hodi valóriza nafatin tais nu’udar identidade kulturál timoroan nian. Espozisaun Tais





Workshop ne’e ho objetivu atu halibur informasaun kona-ba Tais, no opiniaun husi partisipante sira atufo ideia no rekomendasaun relasiona ho importánsia integrasaun Tais iha kurríkulu eskolár. Nu’udar rezultadu husi serbisu kolaborativu no koordenasaun ne’ebé di’ak entre Sekretária Estadu ba Arte no Kultura, Komisaun Nasionál Timor-Leste ba UNESCO, no Ministériu Edukasaun realiza workshop ne’e hodi identifika no diskute konteúdu prinsipál Tais nian atu integra iha kurríkulu eskolár. Tópiku prinsipál ne’ebe diskuti mak materiál no konteudu husi Tais ne’ebe halibur ona husi peskiza tempu naruk no estudu husi Sekretariu Estadu Arte no Kultura ho nia parseiru Timor Aid no Fundasaun Alola;
Durante loron rua, partisipante sira hamutuk ho peritu nasionál no ofisiál governu sira fahe no debate kona-ba kredibilidade no kualidade konteúdu Tais nian ne’ebé atu hatama iha kurríkulu eskolár, nivel difikuldade informasaun nian, no koñesimentu no abilidade profesór sira-nian. Rezultadu prinsipál ne’ebé alkansa iha workshop tomak mak dezeña rekomendasaun ida hodi aprezenta ba Ministru Edukasaun atu bele konsidera iha revizaun kurríkulu siklu datoluk 2024, nune’e sira bele hatama Tais iha kurríkulu eskolár iha 2025 kona-ba interese edukasaun nian.


Atividade promosaun Tais iha feira nu’udar parte ida hosi Planu Salvaguarda Urjenti ba Tais, ho noa objetivu atu fo vizibilidade Tais iha eventu nasionál no festividade sira, hanesan loron restaurasaun Independénsia 20 Maiu, Loron Konsulta Popular 30 Agostu, Loron Proklamasaun Independensia 28 Novembru no seluk tan. Selebrasaun loron Nasionál 14 Dezembru mak momentu importante iha promosaun Tais liu-hosi feira no atividade kulturál sira seluk.





Peskiza kona-ba Tais
Sekretaria Estadu Arte no Kultura (SEAC), nu’udar órgaun governamentál responsável ba setór kulturál iha Timor-Leste, estabelese ona planu asaun ida hodi salvaguarda Patrimóniu Kulturál Imateriál iha Timor-Leste; planu ida mak halo peskiza kona-ba Tais, Textil Tradisional Timor-Leste nian
Husi tinan 2011 to’o 2022, SEAC, halo parseria ho Organizasaun Sosiedade Sivíl, halo ona peskiza kona-ba Tais iha munisípiu sira hotu iha Timor-Leste, no rezultadu peskiza ne’e publika ona iha livru ho lian tolu ne’ebé la hanesan, Tetun (Lian Nasionál), Portugés no Inglés. Peskiza ne’e foka liu ba identifikasaun Tais bazeia ba grupu étniku komunidade nian, signifikadu no klase Tais nian, no sira-nia valór kulturál no istóriku. Aleinde ne’e, dokumentasaun husi Tais liu-hosi filmajen no imajen sira mós halo parte iha peskiza.
Transmisaun
Atividade kompetisaun ne’e realiza ho objetivu prinsipál atu estimula joven sira nia atensaun ba prosesu soru Tais atu nune’e bele transfere koñesimentu soru Tais lokál no bele garante sustentabilidade soru Tais ba jerasaun tuir mai.
Durante konkursu partisipante sira mós troka no fahe ba malu sira-nia esperiénsia, koñesimentu kona-ba abilidade soru Tais no téknika. Kompetisaun sira ne’e hala’o iha suku sira, no rezulta katak autoridade lokál no komunidade sira hetan atrasaun no entuziazmu atu tuir programa ne’e; espetativa barak mosu iha komunidade sira nia leet atu kontinua atividade refere.


Atividade treinamentu ba Kabas lokál no kor natural ne’e ho nia objetivu atu enkoraja no motiva feto sira, liu-liu feto foinsa’e sira, atu aprende no uza kór naturál no kabas lokál durante produsaun Tais. Aleinde ne’e hanesan dalan ida atu habelar ingrediente ba kor naturál Timor-Leste nian ne’ebé bei’ala sira uza iha tempu uluk. Treinamentu ne’e hanesan oportunidade di’ak ida ba soru-na’in sira atu aprende liután kona-ba kabas lokál, kualidade Tais, no prosesu halo kor natural.



Merkadu ba Tais
Treinamentu ne’e ho objetivu atu hametin soru-na’in sira-nia koñesimentu no abilidade hodi diversifika produtu Tais ba iha asesóriu sira ne’ebé iha valór ekonómiku. Iha formasaun ne’e, partisipante sira aprende oinsa halo operasaun ba makina kustura, aprende kustura baziku no suku produtu sira.
Diversifikasaun Tais ba produtu ne’e iha valór ekonómiku no sei ajuda partisipante sira atu prodús no fa’an iha merkadu Tais ba vizitante sira atu hili ba sira-nia lembransa no utilidade.


Treinamentu ne’e nu’udar programa formasaun ida ne’ebé dezeña espesifikamente atu ajuda negósiu ki’ik no médiu sira ne’ebé eziste atu hadi’a sira nia prosesu planeamentu negósiu iha futuru. Programa ne’e ho nia objetivu atu hasa’e soru-na’in sira-nia abilidade emprezariál, oinsá atu jere sira-nia negósiu atu nune’e bele kontribui ba ekonomia família no garante sustentabilidade soru-tais, nune’e mos atu prepara sira hodi partisipa iha negósiu no empreendedorizmu.
Programa kapasitasaun ne’e foka liu ba planeamentu finanseiru, kustu, kontabilidade, marketing no relatóriu finanseiru atu nune’e soru na’in sira bele kria planu negósiu dia’k hodi dezenvolve-an no halo sira sai emprezáriu susesu ida no iha abilidade atu hatene negósiu kona-ba fluxu osan sai no tama, kontrola produtu sira, inventáriu, presu no asuntu sira seluk.


Dezenvolvimentu ba sistema sertifikasaun Tais un’udar parte ida hosi Planu Salvaguarda Urjenti ba Tais, ho nia objetivu atu kria oportunidade ba soru na’in sira atu hetan rendimentu justu ba sira nia tais.
Nu’udar parte ida hosi prosesu makm realiza workshop internasionál ba Sistema Sertifikasaun Tais hodi fahe ida sira ba malu, oinsa atu dezenvolve sistema sertifikasaun ida ba Tais Timor-Leste nian. Durante workshop ne’e, iha sesaun dahuluk, oradór konvidadu internasionál sira esplika etapa ba etapa esperiénsia AIACA (All Indian Artisan and Crafworkers Welfare Association ) nian iha prosesu Craftmark / Sertifikasaun, inklui protesaun ba direitu intelektuál indíjena sira iha Índia. Peritu marka nian destaka logotipu no marka ne’ebé dezeña ona ba rede texedór sira nian, no oinsá atu integra sira iha Sistema Sertifikasaun Tais nian. Peritu na’in tolu ne’e konkorda katak marka tenke tuir sistema Sertifikasaun nian.
Iha loron daruak sira introdús sírkulu diskusaun nian ba brainstorming kona-ba tanbasá Sertifikasaun, ba saida, sé maka sei hetan sertifikasaun, no seluk tan. Sesaun ida ne’ebé limitadu ba membru Komité ICH nian mak tuir hodi identifika sé mak sei serbisu hodi dezeña Sistema Sertifikasaun Tais bazeia ba rekomendasaun sira husi relatóriu konjuntu oradór konvidadu peritu na’in tolu nian. Diskusaun ne’e inklui dalan atu identifika sistema ida ne’ebé bele aplika ba Tais Timor-Leste nian.
Iha intensaun katak workshop ne’e serve la’ós de’it atu fahe estatutu projetu nian maibé liuliu atu halibur kontribuisaun sira hosi parte interesada oi-oin. Diskute ona katak ida-ne’e tenke uza hanesan oportunidade ida atu envolve parte interesada sira iha dezeñu programa sertifikasaun nian, no mós hosi perspetiva Branding no komunikasaun nian.



Halo Promosaun Ba Turista Internasionál
Broxura ne’e iha versaun tolu ho lian tolu ne’ebé la hanesan; Inglés, Tetum no Portugés. Konteúdu husi broxura hatudu rikeza, karakterístika no signifikadu husi Tais, ne’ebé reprezenta étnia iha nia uniku, reprezenta karater povu Timor nian. Kategoria Tais oin ne’en (6) mak koloka iha broxura hanesan; Tais Fehan (Tais husi komunidade Tetun Terik), Tais Fataluku, Tais Kemak, Tais Bunak, Tais Baiqueno no Tais Makasae. Broxura ne’e mós hatudu abundánsia signifikadu no variasaun kór ne’ebé prezente iha Tais no nia informasaun importante ba koñesimentu povu Timor-Leste nian. Broxura ne’e mós indika fatin no detalle kontaktu sira hosi grupu soru nian oi-oin ne’ebé eziste iha munisípiu hotu-hotu.


Bele mos download file Browsura ho formatu PDF tuir ma ne’e: Brochure on Tais_TT
Rede Soru Na’in
Establesimentu Rede Soru Na’in Timor-Leste liu-hosi Asosiasaun Rede Soru Na’in Timor-Leste hodi sai mahon ba soru na’in sira hotu iha Timor-Leste; ho nia vizaun katak Soru Na’in hotu-hotu rekuñese un’udar mahein no makaer ba patrimóniu kulturál Timor-Leste nian no sira mos asesu ba iha oportunidade ne’ebé hanesan ba iha kresimentu ekonómiku no seguranza rendimentu nian.
Asosiasaun ne’e ekonomikamente atu empodera feto sira iha área rural, fasilita sira sai kolaboradora importante ba dezenvolvimentu sustentável nasaun nian. No hodi tane a’as ninia valor hanesan aliansa ekonómiku ba igualdade apoiu dezenvolvimentu, promomove dezenvolvimentu ekonómiku kolaborativa no sistema ne’ebé forte iha komunidade soru na’in no empodera feto no mane iha área rural, suporta sira nia partisipasaun no lideransa hodi promove estabilidade ekonómika.




